14.10.2013

Eile, pühapäeval toimus kotitrenn, nagu pühapäeviti kombeks on. Pühapäevad ei ole eriti head päevad trenni tegemiseks, eriti kui on väsitav nädalavahetus seljataga olnud.. tegelikult on nädalavahetused ju selleks, et puhata, kuid vahepeal läheb hoopis teisiti ning see mõjutab trenni tegemist KOHUTAVALT palju. Lihtsalt ei olnud jõudu, tahad küll trenni teha, kuid oled selleks liiga jõuetu. Kui vastik tunne see on.. aga eks me Elisega olime ise selles süüdi, aga mis siin ikka, vahepeal ikka juhtub :)

Täna, esmaspäevases trennis, olid koos kaks gruppi. Peab mainima, et isegi kaks gruppi koos on rahvast väheseks juba jäänud, TULGE TRENNI!! Samas on hea trenni teha, kui rahvast on vähe :) Ruumi on rohkem ja on vähem jutustamist. Igatahes täna käis Henry jälle trenni andmas, nagu tema trennides on välja kujunenud, siis algul tegime me jällegi väga pikalt soojaks (mis on muidugi hea), harjutasime paaris erinevaid combosi ning lõpus sparrisime. Elis põrutas sparringu käigus hüppeliigese koha pealt jala päris tugevalt ära, kuid loodame, et varsti on juba kõik korras :)

Peab ka mainima, et ilmad hakkavad koledamaks ja sombusemaks muutuma ja paljudel hakkab motivatsioon trenni teha ära kaduma, seda kindlasti vahepeal ka meil Elisega, kuid tõesti see tunne mis sa peale trenni tunned on kõike seda väärt, ning vahepeal ongi see just minu kõige suurem motivaator. Samuti üks suurimaks motiveerijaks on treeningkaaslane, kellega koos trenni teha. Peab tõdema, et meie Elisega oleme üksteisele parimad trennikaaslased, kes ALATI üksteist halval päeval trenni utsitavad! 

-Mona